Best summer ’17 memories

The summer has reached its end and I can’t believe how fast it want by. It’s crazy. So I thought that I would quickly sum it all up and show you some of my best memories that I have of this summer. No long talk, let’s get into it!

All of these were taken on my trip to Poland and with some of the most amazing people I met there. The first one marks my first plane ride all on my own, I was so anxious but also excited for it. I remember how I got to the airport at the last minute. I thought that I was really late. I was supposed to be up at 4.30 and in the airport at 4.50 to have some extra time, just in case. But instead I woke up at 5 in the morning. I got ready in 5 minutes and grabbed my breakfast on the way. But I still made it in time (and had to wait for over 10 min to get on the plane, and then another 15 min sat on the plane before it took off).

Second and forth one were taken in Warsaw when we had hours to spend in the city. The second one was when we got a little bored and just started to take some photos of each other (I am there with Anastasia, another girl from the estonian group and whom I got quite close to). We were discovering the old town and having lunch in a quite traditional Polish restaurant before heading back to get our luggage and heading to Nieborow with rest of the group.

And the third one was taken in the middle of the polish youth exchange with my babes from Macedonia and the best guy from Romania. They were few of those who I got really close to. |09.-17.06.17 |

Those two photos were taken on a little event called Photowalk X VLND what was basically an event for photographers to discover some new interesting places in Viljandi (my hometown), take cool interesting photos of each other (or someone doing their magic) and to, also, get to know other photographers around this area. I had so much fun, and to be honest I got more comfortable shooting in public. In a sense that I get super self-conscious when I am photographing something/someone and when people are around. But I got over myself there haha. | 22.07.17 |


At a family picnic, holding my little baby cousin. She is the most adorable little one, but also the sassiest one haha. She’s such a princess.
For me, family is everything. And just sitting down in a quiet little place near the woods and a lake was just perfect. I got to spend time with relatives I hadn’t seen for a little while and it was so good to just spend some quality time with them. | 30.07.17 |

All taken on my latest Erasmus+ project in Laidze, Latvia.

First photo. On Latvian night where the people showed us old Latvian traditions. Which one of them was to put honey in a fire. On the second photo there is our favorite cat from the trip – we named him Simba – who always followed us around.

The third and fourth photo are taken in the first official day of the project during/between some bonding games with some awesome people from the estonian team. 🙂 | 06.-14.08.17 |

These were taken for an article for a local online magazine VLND and I had the pleasure to photograph the IX dance and song festival for people with special needs. It was so heartwarming to see so many people full of love and joy even though the weather wasn’t on our side at all times. They danced and sang through the rain and not once complained. When I left the event I was so happy and excited that it was ME whose photos of this amazing event, were published and seen by so many people. | 26.08.17 |

So, these were some of the brightest but there were so many good ones that this would go on and on for ever. I had a really good time travelling around, spending time with some old friends but also with friends I made during my time abroad. Right at this moment, I couldn’t imagine my life without them. It was a summer full of laughter, happiness, the ups and the downs. But it was definitely a good one.


Magic of Purple

Hello! The long waited post is finally here! I got the photos a while back actually but WordPress has been playing with me because for some reason the photos had a terrible quality each time I have tried to upload them here. And yes, They look absolutely beautiful and high quality everywhere else.

But here are some of my favorite photos from my photoshoot. Enjoy and let me know what do you think of this new and totally different hairstyle!

Photographer: Ako Lehemets

Heihopsti! Ja ongi see kauaoodatud postitus teie ees! Ma sain pildid juba päris tükk aega tagasi, aga kuna mina ja WordPress pole viimasel ajal just kõige paremini läbi saanud siis oli pisike probleem – nimelt iga kord kui üritasin neid pilte siia üles panna, siis kvaliteet oli nii halb, et ma lihtsalt ei suutnud veenda ennast neid üles panema. Ning jah, pildid on muidu super kvaliteediga nii et viga peab kuskil siin leiduma. Iseasi, aga kus siis ikkagi täpsemalt.

Igastahes, siin on siis mõned minu lemmikud pildid, mis nädala eest tehtud said. Anna teada kuidas pildid meeldivad ning ka mis arvad sellest uuest ja totaalselt teistsugusest soengust!

Fotograaf: Ako Lehemets


Changing from blonde & long

Hello again! I promise that over the summer I will try and keep up the consistency because right now  it’s.. well, let’s just say that it could be a lot more better.

Anyway, I am not sure how many of you follow me on my Instagram (but if not, then hello, what are you even doing with your life?? haha just kidding :D) then you might have seen a little change from my story. As it’s not really a secret then I am going to say it out loud – I cut my hair (again) and colored it purple-brownish (can’t wait until you see the result, but there’s multiple days until the full reveal :D).

So for that, I went for a little shoot with my babe before I changed my hair on the 26th June, because well, simply said, I didn’t have many photos of myself. Last ones were taken in December (that I reaaallly loved). So it was about time I got some new fresh shots before cutting and coloring them. And here are some of my favorites. Enjoy!

Ps! To see more photos, go and follow my Instagram. I usually post there (and to the Insta stories) everything before so you can get all the sneak peeks and news there 😉

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook

Tere taas! Ma luban, et üritan suve jooksul rohkem siia kirjutada ning pilte riputada, kui olen seda siiamaani teinud, kuna hetkel on see, noh.. ilusti öeldes, võiks ma endast siin rohkem märku anda. 😀

Igastahes, ma pole kidel kui paljud teist jälgivad mind ka instagrammis (kui sa seda juba ei tee siis, mida sa üldse oma eluga teed?? haha nali-nali :D), aga kes jälgivad, siis võisite juba näha story’s minu pisikest muutust. Kuna see enam sedavõrd saladus pole siis, mis mõtet on siin keerutada – mõned päevad tagasi lõikasin oma pikad blondid juuksed maha ning värvisin need lillakas pruuniks. Ma ei jõua juba oodata, kuni te näete ka uusi pilte nendega sest need näevad nii lahedad välja, ma olen ise väga rahul (kuigi mõned arvavad, et ma olen natuke hulluks läinud :D).

Kuigi kui aus olla siis pole pilte veel tegemagi läinud, aga ma olen lihtsalt ise ka juba nii elevil, plaan on minna juba neljapäeval tegema nii et ehk saab nädala lõpuks kätte ja saate siis tulemust oma kogu hiilguses näha.

Aga enne kui oma blondid kiharad maha lõikasin ning ära värvisin siis läksin ja tegin sõbrannaga veel viimased pildid pikkade juustega. Ning mõtlesin oma lemmikuid siis ka teiega jagada. Okei, aitab juba jutust, nautige! 🙂

Kust mind veel leida| YouTube | Instagram | Twitter | Facebook


I have been keeping a secret..

I need to confess something. I have been hiding something from all of you but I can’t keep it inside anymore. I wasn’t planning to talk about it for a long time but I am afraid what will happen if I don’t talk about it.

The reason I haven’t been online that much for the past few months is because on April 5th I was officially diagnosed with JIA aka Juvenile Ideopathical Artritis.

Who is not familiar with it then shortly said it’s a condition where my own body has started attacking my joints. For me it has caused severe pain in both of my wrists and knees. And this makes even the most simple and most everyday things harder for me than they are for most people.

I wish I could say that it only hurts me physically. It plays with my mind and tests my own limits. Because every morning I wake up and I feel it. I feel it everywhere. It breaks my heart because I had to give up some things that I love. There are so many days when I was ready to give up and not fight it because I lost a lot because of this. I lost some people. But then I have to remind myself that hopefully gets easier. That one day I will be better. And there are only people next to me who truly care about me and love me with their whole heart.

I have been also in a role of the friend who sees the other person experience this. And it isn’t easy, I get it. It breaks the spirit of the person. If you have been friends for a long time and remember the person as the most happiest one then you have to be prepared for it to change. Because it will. There will be days when they close up and stay away from everything. And there will be days when they want to be around people as much as possible. In that case, please don’t close them out. I beg you. It makes their world even worse because the nasty thoughts will get the best of them.

I can’t never blame the people if it’s too much for them to handle. Every day with this is different. Some days I do feel like I could fight the world and other days I feel like I never want to wake up. It’s harsh to say but this is the truth.

So. This is the conclusion of what has been going on and what I am dealing with right now. And to finish it then I ask you to be kind to people around you, you can never know what is happening to them. And when you see that something is wrong then just be there for the person, offer your shoulder when you feel they need to cry or just an ear to listen them out. And never close them out. It will only make everything worse.

If you have any questions about it or want to know more about then don’t be afraid to ask. You can always write in here or if you want to talk privately then you can write me in any of my social media accounts.

And for any disclaimers out there then this post is not for seeking attention but showing others that it is important to speak up. To make talking about your mental and physical health okay and normal, not as a tabu thing.

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook


Ma tahan midagi üles tunnistada. Ma olen seda varjanud peaaegu, et kõigi eest, aga ma ei suuda seda enam teha. Ma ei plaaninud sellest veel pikka aega rääkida, kuid ma kardan natuke, mis võib juhtuda kui ma seda ei tee.
Põhjus, miks ma olen viimase paari kuu jooksul olnud netist rohkem eemal on see, et 5ndal aprillil diagnoositi mind juveniilse ideopaatilise artriidiga (ehk lühidalt öeldes JIA).

Kes pole sellega tuttav siis lühidalt öeldes on see seisund, kus mu enda keha on pöördunud iseenda vastu ning selle tulemusena hakanud mu liigiseid ründama. Minu jaoks põhjustab see ägedat valu nii mõlemates randmetes ning põlvedes. Ning selle tulemusena võivad mõned kõige lihtsamad ja igapäevasemad asjad mulle raskeks osutada.

Ma soovin, et ma saaksin öelda, et see põhjustab valu mulle ainult füüsilisel tasandil. See mängib mu mõtetega ning paneb mind igapäevaselt proovile. Kuna iga hommik ma ärkan üles ja ma tunnen seda. Ma tunnen seda lõpmatut valu igal pool. Ning see murrab mu südame, kuna olen olnud sunnitud loobuma mõnest asjast, mida ma armastan. On olnud nii palju päevi, kus ma tunnen, et ma lihtsalt ei jõua enam võidelda selle vastu, kuna see on võtnud minult juba nii palju. Ma olen kaotanud enda kõrvalt inimesi, kes ma soovin, et poleks lahkunud. Kuid sel hetkel ma pean hakkama endale jällegi meelde tuletama, et on veel nii palju mille pärast võidelda ning et ehk lõpuks tasub see käik ära. Ehk läheb siis kõik kergemaks. Ehk ühel päeval on kõik parem. Ning sel hetkel seisavad minu kõrval inimesed, mes tõeliselt hoolivad minust and armastavad mind kogu oma südamega.

Ma saan öeda, et ma mõistan neid, kelle jaoks on seda kõike liiga palju, et lihtsalt olemas olla minu jaoks, kuna ma olen olnud selles olukorras, kus ma olen sõbra rollis. Ma siiani olen. Nii et ma saan sellest aru. See on raske. See murrab selle inimese vaimu, kes seda läbi elab. See inimene muutub niivõrd palju, et võib mõnele tunduda lausa võõrana. Kui enne oli see inimene pidavelt rõõmus ja positiivne inimene, kes uskus maailma headusesse siis ole valmis, et see muutub. On päevi, kus see inimene tahab olla ainult üksina ning on sulgenud oma mõtetesse. Ning on päevi, kus ainuke asi mida ta üle kõige tahab, on olla inimeste keskel. Ning see on hetk, kus sa ei tohiks inimest kõrvale heita. Kuna need mõtted, mis hakkavad sel juhul ligi tulema, ei ole ilusad ega õnnelikud.

Enda seisukohalt saan öelda, et see poleks minust aus, kui ma süüdistaks neid inimesi lahkumises, kui see on liiga palju nende jaoks. Kuna see mis toimub mu enda peas on selline, kuhu ma ei tahaks kedagi lasta. See pole ilus. Mõned päevad on sellised, kus ma tunnen, et ma suudan kogu maailmale vastu olla ning teistel päevadel on ainukeseks mõtteks see, et ma ei tahaks enam kunagi üles ärgata. Seda on karm öelda, kuid see on tõsi. 

Niisiis. See on siis kokkuvõte sellest, mis on viimasel ajal toimunud ning millega ma pean hetkel hakkama saama. Ning lõpetuseks tahan veel paluda, et oleksid lahke ja sõbralik nende vastu, kes on su ümber, sa ei või kunagi teada, mis nende elus toimuda võib ning paar head sõna võib olla nende päeva tipphetk. Ja kui sa näed, et midagi pole õigesti siis lihtsalt ole seal selle inimese jaoks, paku oma õlga, millel nutta või kõrva, mis lihtsalt kuulaks, mis vaevab nende südant. Ära kunagi tõuka neid eemale. See teeb ainult asja hullemaks.

Kui sul on mingeid küsimusi võid tahad rohkem selle teema kohta teada, siis võib mulle alati siia ja ka mu sotsiaalmeedia kontodel privaatselt kirjutada.

PS. Mainin ka ära, et see postitus pole mõeldud selle jaoks, et otsida tähelepanu või haletsust, vaid selleks, et näidata ka teistele, et sellisest asjadest rääkimine on tähtis. Et see pole mingisugune tabu asi, millest keegi ei tohiks rääkida. 

Kust mind veel leida| YouTube | Instagram | Twitter | Facebook 

Photography Talk

I feel like I haven’t talked much about why or when I started photography, you just kind of saw it come up in blog just out of the blue. But it’s a really big part of my life and it’s something that I want to share with the world. It’s my form of art.

Ma tunnen, et ma räägin selles pisikeses blogipesas üsna palju oma elust ja sellega seonduvatest mõtetest, kuid ma pole kunagi seletanud kuidas ma hakkasin fotograafiaga tegelema ja üldse miks. See lihtsalt ühel päeval ilmus siia nagu puhtast õhust. Või noh tegelikult mitte täielikult, aga noh, saate ju aru 😀
Kuid fotograafial on praegusel hetkel minu elus üsnagi suur roll niiet ma tahan seda jagada teiega. Enda kunstivormi, midagi mis kuulub ainult mulle.


Why? As you already know, I am quite an artsy person but getting the inspiration to draw is not the same as it used to be when I was younger. And dance, well, I love it but it’s not my art. It’s someone else’s creation, not mine. But I want to create something that is truly and only mine. No one else’s. I can create and develop the image I have in my mind, the images and creations that come to me.

Miks? Kui oled mind juba natuke pikemalt jälginud siis ilmselt tead juba, et ma olen ürna kunstiline inimene, kuid kahjuks pole mul viimasel ajal olnud absoluutselt mitte mingit inspriratsiooni joonistamise jaoks võrreldes sellega, mis see kunagi oli. Ning tantsimisega on lugu nii, et see pole minu loodud kunst. See on kellegi teise kujutlus ja visioon, mitte minu. Kuid ma tahan luua midagi, mis on ainult minu ning loodud minu nägemuse järgi.


When? I really liked taking photos and making videos even when I was younger, just for fun with my friends. But then life got into the way and I sort of lost my passion for it until last year when I attended in a media camp where I and a group of other young creatives made our own news show. There was also a group of radio and blog people but I was in a television group. And I loved it there. I got my passion back. I got back what I loved and learned to be better. After the camp I just took photos with my phone as I didn’t have a proper working camera but as for my birthday and graduation gift I got my first DSLR camera 3 months later. I couldn’t be more happier. And after that I started learned everything about my camera and how to work with it to create what I have in my mind. And about six months later aka today, I am still learning. I am learning to be better and be my own creative mind.

Millal? Mulle on alati meeldinud teha pilte ja filmida, lihtslt lõbu pärast koos sõpradega. Kuid kuna tuli teisi asju ette siis see kirg fotograafia vastu kadus lihtsalt kuidagi ära. Kuid see tuli tagasi, kui osalesin ühes multimeedia laagris möödunud aprillis. See oli koht kus koos teiste noorte loojatega pidime kõigest 2 päevaga suutma teha oma uudistesaate ehk siis kavandama ning välja mõtlema lood, valima välja neist parimad, filmida ning lõpuks ka monteerida kõik kokku. Ning ma leidsin taas selle pisiku nii fotograafia kui ka filmiduse vastu (niivõrd-kuivõrd võib minu pisikesi videojuppe nimetada just filmiduseks, aga las see jääb, see oli parim, mis ma selle aja kohta oskasin :D). Igastahes September oli lõpuks see aeg kui sain lõpuks oma esimese ihaldatud ning kauaoodatud peegelkaamera. Ning pärast seda olen lihtsalt õppinud ja katsetanud kõike ise – minu arust kõige parem õppimise viis. Kuid ma õpin iga päevaga järjest rohkem ning saan ka järk-järgult järjest paremaks.


Since I don’t want to make this post too long I am going to stop here for today. But be sure to let me know if you want part 2 or 3 where I share my tips, what I have learned so far and how to get the most out of your gear. 🙂

Igastahes, kuna ma ei taha seda postitust ajada liiga pikaks siis ma panen siia nüüd pausi. 😀 Kuid kui tahate rohkem teada sellest kuidas midagi teha ning mingisuguseid nippe teada saada siis andke teada ja tulevad ka järgmised osad sellele postitusele. 🙂

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

2 (4)

Fitting in

Why is it that some people are more popular than others? Because they are more beautiful or smarter? Or is it just something that makes everyone want to be around them?

I am definitely the one who feels out of place all the time, like I don’t fit in anywhere anymore, especially in school. Especially since fall.

You know why?

Oh of course not. How could you? I rarely mention that. It’s because all my friends are in the same school as I am but in different classes. So that mans that I almost never see them. And that’s where my problem is. I am just drifting more further away from them as the days pass by. They find new friends. They move on.

But I don’t know how to do that.

I don’t know how to get so close with someone who I can tell them all my secrets and know that they keep them. I don’t trust people.

So I am alone. I spend most of my weekend at home behind my computer or reading. Of course it may sound so cozy and nice but when it’s been like this for over eight months, you’ll get really lonely.

I can never blame them. They didn’t do anything wrong.

But I want to fit in. I want to go out with my friends on weekends.
I want to laugh from the heart. I want to laugh until my eyes are tearing up. Until my face and stomach hurt from laughing.

I haven’t done that for so long. And I really miss it.

If you have any suggestions or tips on how to get over these kinds of feelings, I am all ears.

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

Miks on nii, et mõned on lihtsalt populaarsemad kui teised? Sest nad on ilusamad või targemad? Või on neis lihtsalt midagi lisaks, mis tahab panna teisi nende läheduses olema?

Ma olen üks nendest, kes tunneb, et nagu ei sobi väga teiste hulka, eriti just koolis. Eriti alates sügisest.

Tead miks?

Loomulikult mitte. Aga kuidas sa saaksidki? Ma ei räägi sellest just kuigi palju. Igastahes, kõik, kellega varem suhtlesin, on nüüd küll ikka samas koolis, aga erinevates suundades ehk siis ega neid väga ikkagi ei näe. Ja siit saabki mu probleem alguse. Ma tunnen, et ma eemaldun neist iga päevaga üha kaugemale. Ja nad leiavad uued sõbrad. Nad liiguvad edasi.

Loomulikult ma ei arvagi, et kogu maailm peaks minu ümber keerlema, ma pole nii enesekeskne. Ma tean, et neil on on oma elu ja see lihtsalt on nii. Kuid see ei tähenda, et ma igatseks neid. See ei muuda kunagi seda tunnet.

Aga ma lihtsalt ei oska seda.

Ma ei oska inimesi usaldada, mistõttu on ka raskem sõpru saada. Ükskõik kui väga ma ka tahaks.

Niiet ma olen üksi. Ma veedan peaaegu iga nädalavahetuse kodus kas siis arvuti või raamatu taga. See võib tunduda mugav ja tore, aga pikapeale see enam selline pole. Ning see viib mind pideva üksinduse tundeni.

Aga ma tahan sobida kuhugi. Ma tahan olla vabal ajal koos sõpradega. Ma tahan naerda kogu südamest. Ma tahan naera, kuni mul hakkavad pisarad voolama. Kuni mu nägu ja kõht juba valutavad.

Ma pole seda nii pikka aega teinud. Ma igatsen seda tohutult.

Kui teil on mingisugust nõu mulle, kuidas saada sellest tundest üle või nippe kuidas hakata inimesi uuesti rohkem usaldama, siis ma olen üks suurkõrv.

Kust mind veel leida | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

Life as a dancer

Dance. It’s something that has had a huge impact on my life yet I haven’t talked about it much in here. But I think it’s finally time to talk more about it.

Those who know me, know that I have been involved with dance since I was a little girl. I started with gymnastics, went on to learn more about show dance and ended up with street dance. They all made an impact on me and made me the way I am. It has taught me to be more patient, to work hard for what I want and to dream big.

It formed my personality and it has made me more confident. Because it takes a lot of confidence to step up on that stage, perform, show your emotions and give your absolute everything. Just before I get up on that stage, I feel major jiggles on my stomach but it makes me feel alive.

But when the room goes dark and just seconds before the music starts, I feel the spotlight, I feel that all the hours I have spent practising and working for that one moment, that it was all worth it. That all the pain and the tears were worth it in the end. And you can’t imagine how all this happiness bursts out and the tears and shakes start to happen when you get the result you have hoped for so long. It feels unreal. It feels like it isn’t even happening to me.

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

Tants. Miski, mis mõjutab mu elu suurel hulgal, kuid millest pole siin peaaegu et üldse rääkinud. Aga viimaks on aeg, või mis te arvate?

Need, kes mind isiklikult tunnevad, teavad, et ma olen tanntsimisega tegelenud juba väiksest saati. Alustasin küll täiesti teistsuguse stiiliga, aga unustanud ma seda sellegi poolest pole ehk siis kõigepealt hakkasin tegelema iluvõimlemisega, edasi õppisin show-tantsu ning lõpuks olen jõudnud tänavatantsuni välja. Iga periood kui tegelesin nende erinevate stiilidega erinevates stuudiotes, on jätnud oma jälje.

Need kõik on mõjutanud mu elu erinevatel aegadel ja teinud mind sellisekss nagu ma olen praegu. Need õpetasid mulle suuremat kannatlikust, töötama selle nimel mida ma tahan ja unistama suurelt. Tantsimine on mulle andunud ja õpetanud nii palju. See on andnud mulle enesekindlust, rõõmu, tahet püüelda kõrgemale ja teinud mind tugevamaks. Ja seda kõike on vaja kui sa astud lavale.

Kui sa astud sellele lavale, esitad kogu oma viimaste kuude töö selle lühikese kolme minuti jooksul, kui annad endast kõik, et teha oma suurimad unistused teoks. Ja kõigest sekundid pimeduses enne seda kui muusika mängima läheb, tunnen, et kogu see töö ja vaev oli lõpuks seda väärt. Ja kõige parem, uskumatum ja emotsionaalsem moment on see kui, saad tulemuse, mide oled nii kaua oodanud ning mille nimel tööd teinud. See on kõige uskumatum tunne maailmas.

Kust mind veel leida | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

Snowy Days

Hello again! I know it’s been A WHILE since I last wrote anything in here but if you have been following me all over social media then you would know why I was away so long.

To cut a long-ish story shorter, I needed to take some time off to focus more on my schoolwork and also photography – it’s something that relaxes me and let’s my creative juices go wild haha. But yeah, I am super happy to be back and I though what a better way to start again is to show you what I have been up to recently so there will be TONS of photography posts coming up!

PS! If you always want to see the photos before they end up here or to keep up with my life then follow me on instagram as I am the most active there at the moment 🙂

Tervist taas! Ma tean, et on möödunud juba LIIIIGA pikk aeg, kui viimati midagi siia kirjutasin, aga kui oled mind teistel sotsiaalmeedia kontodel jälginud, siis ilmselt juba tead, miks ma eemal olin.

Lühemalt öeldes oli mul siis vaja natuke aega maha võtta, et keskenduda rohkem koolile ja fotograafiale – see on minu jaoks väga rahustav ja laseb mul olla loovam. Aga jah, ma olen super õnnelik, et saan jälle tagasi olla ning ma arvasin, et pole paremat viisi naaseda, kui näidata iga postitusega natuke rohkem, mille kallal ma olen viimasel ajal töötanud, niiet tulemas on üsnagi palju fotograafiaga seotud postitusi lähitulevikus tulemas!

PS! Kui tahad näha pilte enne kui need siia jõuavad (kui üldse jõuavad) siis ole kindel, et jälgid mind ka instagramis, kuna olen seal viimasel ajal kõige aktiivsem olnud. 🙂

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep


Hello 2017

It’s been almost a week since the new year started and I can’t believe that I haven’t written anything in here for so long. But the reason for that is because I needed to rest and clear my head. I was thinking about what the future holds for me but then I also realized that there is no chance for me to know that. We don’t know what the future holds for us, whether there will be great joy or the sadness that eats you from the inside out. No one can really tell what is coming so all we have left to do is to go with the flow and see where we end up.

Life is a funny thing in a sense that most of us think that we know what is coming or what they think is going to happen in their life. But usually it all goes the other way. We don’t always get what we want, we have to work hard to get it. And to top it all of, it adds more pressure, you are judged by everything you say or don’t say, do or don’t do and so on and so forth.

So what I basically wanted to say is that make this year all about you, be a little selfish sometimes. This year just forget everyone and just do whatever the heck you want, there is no chance that you can ever please everyone, believe me I know that. There will always be people who try to tear you down no matter what so don’t you ever try them to get to you, you are better than that.

Also Happy new year everyone and I hope that it will be an amazing one!

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep


Nüüdseks on möödunud peaegu et juba nädal sellest kui uus aasta algas ning ma ei suuda uskuda, et ma pole nii pikalt juba siia kirjutanud. Aga selle põhjuseks oli see, et ma vajasin aega puhkamiseks ja et korrastada oma mõtteid. Ma hakkasin mõtlema sellele, mis hakkab toimuma ka minu jaoks tuleval aastal, aga pean tõdema, et seda ei saa ma mitte mingil moel teada, ma ei tea mis on tulevikul minu jaoks varuks. Mitte keegi ei ole võimeline teadma seda ning seetõttu peame me lihtsalt leidma endale mugava asendi ja minema vooluga kaasa ning vaatama, mis juhtub edasi. 

Elu on üks selline naljakas asi selles mõttes, et paljud meist arvavad, et nad teavad, mis on tulekul või mis hakkab nende elus juhtuma. Aga tavaliselt lähevad asjad hoopis teistpidi. Me ei saa alati, mida me tahame, me peame selle nimel vaeva nägema. Et lisada asjadele veel ka vürtsi siis kõik inimesed meie ümber arvustavad meid selle põhjal, mida me ütleme või ei ütle, teeme või ei tee ja nii edasi.

Niiet mida ma tegelikult koge selle jutuga mõtlesin on see, et tee see aasta teistsuguseks. Unusta teised ning tee, mida just sina tahad, ükskõik mis see ka poleks. Ole vahelduseks isekas ja ole sina ise. Ära lase teiste arvamustel ennast muusta või su tuju halvaks teha, sest usu mind kui ma ütlen, et vahet pole mida sa ka teeks, seal on alati olemas inimesi, kes sind kritiseerivad isegi kui selleks pole otsest põhjust. Ära lase nende sõnadel või tegudel mõjutada ennast, sa oled siis juba selle võrra neist parem inimene.

Ja imelist uut aastat teile kõigile ning ma loodan, et see tuleb super!

Kust mind veel leida | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

What if everything keeps going wrong?

I think everyone has had the bad days – the days when you just feel like everything goes wrong no matter what and you are just stuck and waiting for the day to finally over.

I can honestly say that I have had quite a few days like this, especially recently. It just feels like I try too hard to make things good but it ends up not being that. And because of that I also haven’t felt quite like myself, like I am disconnected from everyone and everything. It seems a little strange but it’s just that. I feel like I am sitting on the sidelines while everything else just keeps moving forward. So what to do? How do connect with your inner self again and find peace?

All I can say that there is no easy solution, no easy fixes. You just have to let go of everything that bothers you to be happier again. It’s not easy because sometimes you don’t even know what exactly bothers you so (obviously) it’s hard to let go.
You have to take some time off of the life around you and do what makes you happy. For me it’s lighting some candles and cuddling up with a good book to distract me. Oh and taking a hot bath and watching a movie is also something that relaxes me although I don’t do that nearly enough.

What are your tips & tricks to make peace with your inner self?

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

Ma arvan, et kõigil on halbu päevi – päevi, kus sa tunned, et ükskõik mida sa ka ei teeks, kõik läheb ikka valesti ja seejärel lihtsalt ootad, et saabuks õhtu, et magama minna ja see kohutav päev lõpuks seljataha jätta.

Mul on olnud just viimasel ajal väga palju selliseid päevi. Kõik lihtsalt läheb valesti ja ma ei oska kuidagi seda parandada, sest isegi kui üritan teen lihtsalt kõik hullemaks. Niiet parem on kõik rahule jätta. Ning selle tõttu ma pole tundnud nagu ma oleks mina ise, nagu ma oleks oma kehast eemal ning vaatan kõike juhtuvalt kõrvalt ja imestan, miks asjad on nii nagu nad on. Niisiis, mida teha? Kuidas sa lood selle ühenduse oma sisemise minaga ja leiad rahu? (jah, ma mõistan, et see jutt võib kõlada väga hipilikult, aga las ta jääb.. :D)

Ma saan vaid öelda, et sellele pole mingit imekiiret ja lihtsalt lahendust. Kuid kõige tähtsam sellise olukorra juures on lihtsalt lahti lasta kõigest, mis sind vaevab. Ning loomulikult on parimaks ravimiks alati ka nende asjade tegemine, mis sulle meeldib või siis rahustavad sind. Minu jaoks on sellised tegevused näiteks küünlate süütamine ning seejärel tekkide alla pugemine ja matta ennast mõnda heasse raamatusse. Ja loomulikult pole mitte midagi lõõgastavamat kui teha üks hea kuum vann ja panna mängima mõni mõnus film.

Millised on sinu nipid, et saavutada rahu oma sisemise minaga?

Kust mind veel leida | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

Red on White

Hii! Okay a few months have passed since I last put up some photos of my baby and since the weather was on my side I got some beautiful shots of my little red fox. Anyway here are some of the photos I got to take and I must say that I love them, he’s such a photogenic dog and I swear that my camera loves him haha. 😀

Heii!! Nüüdseks on juba päris mitu kuud möödas kui viimati panin üles pilte oma nunnukast ja kuna ühel ilusal päeval otsustas ilm ka minu poolel olla siis klõpsisin mõned armsad pildid oma punasest rebasest. Igastahes siin on siis mõned minu lemmikumad pildid, mis ma Larsist sain. No ausalt ka, vaadake kui fotogeeniline koer ta on, see on täiesti uskumatu, kui armas ta mul ikka on. Ja ma vannun, et mu kaamera armastab teda. 😀

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

 Winter Lookbook 

Hey everyone! I realized that I haven’t done an outfit/lookbook post in forever so I back and have more of a wintery photos for you guys. I am loving these photos so much, they turned up super good and beautiful. Also can we take a moment to that my scarf and sweater totally match haha. I got them both over 2 years ago from Primark and I just now have realized that they have the same pattern.😃 But I still love them, they are both so cozy and just put me in the Christmas mood.

Heii! Hiljuti panin tähele, et pole väga pikalt mingit oufit‘i moodi postitust teinud ning kuna mõni aeg tagasi käisin sõbrannaga pildidtmamas/filmimas panin kokku ka pisikese video ning ka mõned oma lemmikud pildid teie jaoks. Lisaks võtame hetke selleks, et mu kampsun ja sall on väga samasugused haha. Mõlemad on ostetud samal ajal ehk umbes 2 aastat tagasi Primark’ist ning seetõttu juhtus ka see, et mõlemad on väga väga sarnase mustriga 😀 Aga mulle ikkagi meeldivad mülemad, sest nad on lihtsalt niivõrd armsad ning suudavad mulle alati jõulutunde anda.

What are your favorite pieces to wear when it gets cold outside?

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep

The Holly Jolly Christmas Tag

Hello everyone! So since Christmas is just around the corner I thought that I would do this fun little tag to start off with my Christmas themed posts. Anyway, I have gathered up 13 questions that maybe also help you to get to know me a lot more better! 🙂

Heii! Kuna jõulud on peaaegu, et juba nurgataga siis ma tahtsin teha ühe lõbusa postituse, kus on 13 jõuluteemalist küsimust. Ning selle postitusega alustan ma ka oma jõuluteemalisi postitusi, kuna neid on üpriski palju üsna pea tulemas! 😉

1. Favorite Christmas movie?  || Lemmik jõulufilm?
12 Dates of Christmas, I watched it either last year or a year before that and I freaking love it and the storyline is so so good. || 12 Dates of Christmas, ma vaatasin seda kas eelmine või üleeelmine aasta, aga ma armastan seda filmi, see on lihtsalt nii hea ja armas lugu.

2. Have you ever had a White Christmas? || Kas sul on kunagi olnud valgeid jõule?
Almost every single year haha 😀 || Peaaegu iga aasta õnneks 😀

3. Do you start Christmas shopping on Black Friday or wait until the last minute? || Kas sa alustad oma sisseostude tegemisega musta reedel või jätad selle viimasele hetkele?
Somewhere in between, I usually do it in the middle of December || Kuskil nende kahe vahepeal, tavaliselt alustan kuskil detsembri keskpaigas.

4. If you could be in any Christmas movie what would it be? || Kui sa saaksid olla ühes jõulufilmis siis mis see oleks?
Polar Express, who wouldn’t want to go to that place, it’s like a winter wonderland. || Polaarekspress, sest kes ei tahaks minna sinna, see on nagu talve võlumaa.

5. Name all Santa’s raindeers. || Nimeta kõik jõuluvana põhjapõdrad.
Dancer, Rudolf, Comet, Vixon, Cupid, Blitzen, Donner, Prancer, Dasher. I admit that I had to look at least half of these up, I honestly didn’t know all the names haha || Dancer, Rudolf, Comet, Vixon, Cupid, Blitzen, Donner, Prancer, Dasher. Ma pean ausalt tunnistama, et ma pidin vähemalt pooled neist netist üles otsima, kuna ma teadnuki neid. 😀

6. When does your family put up your Christmas tree and who decorates it? || Millal sinu pere paneb kuuse üles ja kes seda kaunistab?
Usually in somewhere in the middle of December. Me and my mom, my sister and dad are not that interested in that haha 😀 || Tavaliselt kuskil ikkagi detsembri keskpaiga poole. Mina ja mu ema, mu õde ja isa pole sellest väga huvitatud 😀

7. Is your Christmas tree real or fake? || Kas sul on kuntskuusk või päris kuusk?
I used to have fake one since I was little but since 2014 we have a real one because now we have room for it.I couldn’t imagine going back to the fake tree as the real one gives me the right Christmas feeling. 🙂 || Üleskasvades oli mul peaaegu alati kunstkuusk, kuna lihtsalt polnud ruumi päris kuuse jaoks. Aga alates aastast 2014 on meil kodus ikka olnud päris kuusk, kuna minu jaoks annab see ikka õige jõulutunde. 🙂

8. Peeking at gifts or to be surprised? || Piiluda kingipakkidesse või olla üllatunud?
To be surprised. Yes I do have the urge to peek sometimes as all the presents go under the tree a few days before but I hold myself back. || Olla üllatunud. Ma ei hakka valetama, kui ütlen, et mul pole seda soovi olnud. Loomulikult on. Eriti arvestades, et meil peres lähevad kingitused juba mõni päev enne jõule kuuse alla niiet pean ennast tagasi hoidma 😀

9. Show us your ugly Christmas sweater if you have one. || Näita meile oma koledat jõulukampsunit kui sul on.
For your sadness I have to say that I have none, I only have one Christmas sweater and I absolutely love it! || Teie kurvastuseks pean ütlema, et mul ei ole ühtegi. Mul on ainult üks jõulukampsun, aga mulle meeldib see väga. 🙂

10. Does your family have a special holiday recipe you like to help make? || Kas sinu perel on mingi eriline pühade retsept, mille tegemsele sulle meeldib kaasa aidata?
I wouldn’t say that we have a special recipe, as I celebrate Christmas with my mom’s side of the family (we are really really close with them  and have always celebrated our Christmas with them) and since there are about 20 of us then each family does a little something so all the food making doesn’t fall on the one who hosts that year. 😀 || Ma ei ütleks isegi, et meil on mingi eriline retsept. Kuna me tähistame jõule mu empsi poolsete sugulastega (me oleme nendega hästi lähadesed niiet oleme alati kõik koos jõule tähistanud) ja meid on kokku umbes 20 siis teeb iga pere ise natuke midagi nii et kogu söögitegemine ei läheks ainult sellele, kelle juures parajasti jõule peame.

11. What tops your Christmas tree? || Mis kaunistus on sinu kuusepuu otsas?
Kind of like this star thingy, but not exactly like a star haha, I don’t know how to describe it 😀 || Mingi selline tähe moodi asi, aga see pole ka päris täht, ma ei oska seletada, mis asi see on haha 😀

12. Do you make New Years Resolutions? Do you stick with them? || Kas sa teed uusaastalubadusi? Kas sa ka nendest kinni pead?
I usually do, yes. But I choose the goals that I know are achievable and what I can actually do. What is the point of even doing them if you can’t keep them? || Tavalist teen küll jaa. Kuid ma valin endale lubadused, mida ma tean, et ma suudan ka saanutada. Mis mõtet on isegi teha uusaastalubadusi, kui sa ei suuda neist kinni pidada?

13. You have been granted one Christmas wish… what will it be? || Sulle on antud üks jõulusoov… mis see on?
Ohhh that’s a hard one. But I think that my grandma would still be here so she could see all the amazing things that have happened over the past 2-3 years and that she could meet my baby boy Lars (aka my puppy). || Vot see on raske küsimus. Aga ma arvan see, et mu vanaema oleks veel meiega, et ta saaks näha kõiki neid imelisi asju, mis on viimase 2-3 aasta sees juhtunud ja et ta saaks tuttavaks me kutsubeebi Larsiga. 🙂

Okay this is all I have for today and I hope that you enjoyed this little Christmas tag, I ad so much fun answering to all of the questions! I also have lot more posts coming up really really soon so don’t forget to stay tuned. 🙂

See on kõik, mis mul teile tänaseks on niiet ma tõesti loodan, et teile meeldis selline pisike jõulupostitus, kus rääkisin lähemalt ühest oma lemmikpühast. Kuna mul on ka palju uusi postitusi üsna pea tulemas siis ära unusta tšekata üle ka mu sotsiaalmeedia kontod, sest sinna tulevad alati esimesena teadaanded ja väiksed sneak peek‘id! 🙂

Where to find me | YouTube | Instagram | Twitter | Facebook | Snapchat – greeteratsep